Lissaboni leppe referendum Iirimaal on läbi kukkumas. See toob endaga kaasa olukorra, kus juba teist korda ajaloos ei suuda Euroopa Liit läbi viia suurejoonelist sisereformi. 2005. aastal kukutasid Holland ja Prantsusmaa referendumitel läbi Euroopa Põhiseaduse Leppe, mis pidi asendama Euroopa Liidu lugematuid alusdokumente. Eesti Vabariik ratifitseeris lepingu, kuid Prantsusmaa ei lõi leppe kirstu kaane kõvasti kinni.
Siiski püüdis Prantsusmaa oma toonast tegu heastada – tänaseks Prantsusmaa presidendiks saanud Nicolas Sarkozy tegi ettepanekuga koostada minilepe ja sellest sai Lissaboni leping, mis tänavu kaante vahele jõudis.
Lissaboni lepe puhastati üle kolmesaja lehekülje pikkuse Euroopa Liidu Põhiseadusliku leppe konstitutsioonilistest elementidest, nagu Euroopa sümbolite – lipu või hümni kehtestamine, kuid selle põhiosad säilitati.
Lissaboni lepe peab andma Euroopa Liidule uue juhtimisstruktuuri, mida kutsutakse juba „troikaks“: Euroopa Liidu esindamine oleks läinud loodava Euroopa Liidu presidendi, Euroopa Komisjoni presidendi ja loodava Euroopa Liidu välisministri kätte. Nüüd jääb juhtimisreform tõenäoliselt ära või lükkub edasi.
Brüsselis tegutseva Euroopa Poliitikakeskuse töötaja Antonio Missiroli ütles veebisaidile EUObserver, et „on täiesti võimalik, et Iirimaal palutakse tekkinud olukorrale ise lahendus leida.“ See tähendab, et Euroopa Liit ei luba Iirimaal lihtsalt tuppa sittuda ning seejärel karistamatult minema joosta.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar